Eesti Alfa:Materjalid:Vaimulik hoolitsus Alfal

Kasutatud materjal Nicky Gumbel, Telling Others

Alfa kursus on praktiline ülevaade kristlikust usust. Selle kursuse jooksul me üritame inimestele edasi anda põhilised teadmised ristiusust, kuid mitte üksnes seda. Me peame olema võimelised edasi andma ka Jumala iseloomu ja Jumala väge.

Teadmised ristiusust antakse edasi peamiselt Alfa loengute käigus, rühmatöös saavad inimesed loodetavasti küsida neid huvitavaid küsimusi ja nende teadmised süvenevad ning kinnistuvad. Jumala väe osutamisest räägime omaette teemana. Täna küsimus on: Kuidas aga edasi anda Jumala iseloomu?

Seda peaks edastama kogu Alfa kursuse atmosfäär, alates viisakast tervitamisest uksel kuni - ja seda eriti - vestlusgrupi meeleoluni.

Esimesed sõnad, mida Peetrus Jeesuselt kuulis olid: «Järgi mind!» (Mk 1:17). Viimane maapealne kõnelus Jeesuse ja Peetruse vahel on kirja pandud Johannese evangeeliumis (Jh 21). Jeesus ütleb Peetrusele veelkord: «Järgi mind!» ja lisab veel: «Hoolitse minu karja ja lammaste eest!»

Kristliku usu keskpunktis on armastus Jumala vastu ning Jeesuse järgimine. Ning tähtsuse järjekorras järgmine asi on armastus ja hoolitsus inimeste suhtes. Nagu Jeesus ise ütles: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See on suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.» (Mt 22:37-40)

Mis on vaimuliku hoolitsuse eesmärk?

Seoses Alfa kursusega on mulle meeldinud esile tuua ühte head Piibli salmi. Paulus kirjutas: «Me kuulutame Kristust, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses. Selleks ka mina näen vaeva ja võitlen tema jõu toimel, mis minus on tegev väega.» (Kl 1:28-29)

Ka meie eesmärgiks peaks olema aidata inimesi täiuslikkuse poole. See täiuslikkus ei saabu mitte sellega, kui inimesi õpetatakse, treenitakse ja harjutatakse, kuigi ka neil asjadel on oma koht. Täiuslikkusele viib meid osadus Kristusega.

Sõna «täiuslikkus» võib meid heidutada ning isegi käega lööma panna - kas keegi meist kunagi mingil alal täiuslikkuse saavutabki? Kuid teisalt - kuidas saaks me Jumalaga tegemist tehes mingeid madalamaid eesmärke püstitada?

Meie probleem on see, et kasutame sõna «täiuslik» sageli sünonüümina sõnale «kättesaamatu» või «võimatu». Uus Testament ei kasuta seda sõna nii, vaid siin sisaldub mõte, mida meie kirjeldame ka sõnadega «eesmärgi saavutanud», «küps», «täielik», «lõpetatud» ja mis on vastandiks sellistele mõistetele nagu «poolik», «toores», «lõpetamata» jne.

Igaühele

Paulus peab tegelemist kõikidega, igaühega, nii oluliseks, et ülalloetud kirjakohas rõhutab kolm korda «iga inimest». Keegi ei peaks jääma Alfal tähelepanu alt välja. Selleks on Alfa väikegruppidel kaks juhti ning neil omakorda kaks abilist.

See, mida me teeme Alfa loengu ajal on nagu ämbritäie vee viskamine pudelite peale.

Alfa grupis seevastu toimub otsekui lehtriga valamine, kuid seda saab teha üksnes igaühega eraldi. Parimadki jutlused ei aita iseenesest kedagi elada tõhusat kristlikku elu. Mõtle, kust on tulnud kõige olulisemad julgustused, mida sa kunagi oled vajanud, kõige paremad nõuanded, mida sa kunagi oled saanud, kõige tulemuslikum vigade parandus, mida sinu suhtes on tehtud? Mina pean tunnistama, et minu puhul ei ole need tulnud mitte hulkadele peetud kõnedest, vaid isiklikest vestlustest nende inimestega, keda Jumal õigel ajal mu teele on saatnud.

Isiklik tähelepanu väikegrupi liikmete suhtes pole mõistagi «ülevoolav pealevajumine», vaid tundlik, tähelepanelik ja abivalmis hoiak. Kui grupis on üles ehitatud usaldav õhkkond, siis julgevad inimesed esitada küsimusi, millele nad pole mujalt vastuseid saanud. Siis julgevad inimesed väljendada vajadusi, mida pole kusagil mujal rahuldatud. Üsna sageli on need täiesti vaimulikud valdkonnad, kuid teinekord võib küsimuse all olla ka lihtsalt tühi kõht või augud viimases sokipaaris.

Neil, kes tahavad Alfa kursuse kestel vaimulikku hoolitsust üles näidata, on kasutada peamiselt kaks abivahendit - kõrvad ja käed.

Vaimulik küpsus

Kõigepealt tuleks küsida, misasi üldse on küpsus? Küpsus on valmisolek millekski. Milleks? Kui me vaatame mõistet laiemalt, siis on see olukord, kus keegi on valmis elu edasiandmiseks, paljunemiseks. Ka vaimulikus mõttes võime küpsuseks nimetada seda, kui uus elu on päästetud inimeses kindlalt juurdunud ja kogunud küllalt jõudu, et edasi elada ning uut elu ka levitada.

Selline küpsus ei saabu kunagi üleöö. On neid, kes küpsevad kiiremini ja neid, kellel läheb rohkem aega. Alfa kursuse kümne nädalaga ei pea keegi «valmis saama», kuid me peame looma inimestele võimalused ühineda koguduse vaimuliku eluga ning jätkata vaimulikku kasvamist.

Täiuslikkus Kristuses

Tuleb hoolitseda selle eest, et me ei seoks inimesi liigselt enda külge. Iga inimene peaks saama juhitud Kristuse juurde. Head lapsevanemad hoolitsevad oma laste eest ja õpetavad neid ka iseseisvalt hakkama saama. Mõnikord mulle ei meeldi, kuidas mu lapsed endale süüa muretsevad, kuid mul on põhimõtteliselt hea meel, et mu nelja aastane poeg saab külmkapist toidu kätte ja oskab endale võileibu teha.

Kui keegi tuleb Kristuse juurde, siis me peame teda juhatama, kuidas kasvada vaimulikult ning kuidas Jumalaga suhtlemine käib. Isiklik Piibli lugemine ja palveelu on asjad, mida peab ilmselt inimestele tutvustama ja neid julgustama sellega algust tegema juba Alfa ajal. Alfa rühma liikmetele tuleb soovitada head kristlikku kirjandust, kui võimalik siis ka audio- ja videokassette.

Keegi ei saa vaimulikus mõttes küpseks üksinda. Alfa rühma liikmeid tuleb julgustada kristlikel koosolemistel käima, neid ka ise kaasa kutsuda. Kui rühma liige tuleb pühapäeval koosolekule, siis on väga oluline, et rühma juht või tema abilised saadaksid teda ja tutvustaksid teda koguduses, kus vaja ja kohane.

Parim ja loomulik keskkond vaimulikuks kasvuks on kodugrupid. On väga loomulik, kui grupi juhid kutsuvad Alfa kursuse osalejaid jätkama vaimulikku kasvu oma kodugrupis.

Suhtumised

Nii nagu taime kasvuks on oluline hea põllumaa ja viljakas pinnas, on Alfal erakordselt tähtis õige suhtumine. See loob võimaluse vaimulikuks kasvuks. Üllatav on see, et vaimulikult kasvavad Alfa käigus kõik - alates kursuse korraldajatest, peakõnelejast, grupijuhtidest, nende abilistest kuni köögitoimkonnani, Alfa külalistest rääkimata.

Julgustamine

Kui keegi on oma kristliku elu alguses saanud head julgustavat õhkkonda maitsta, on lootust, et ka temast tuleb hea julgustaja. Julgustav õhkkond on Alfa kursusel ja üldiselt koguduse ülimalt oluline, seda enam, kui muidu meie ümber domineerib valdavalt kriitiline ja halvustav atmosfäär.

Kuulamine

«Iga inimene olgu kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama!» (Jk 1:19).

Alfa rühmades peaks toimuma vastupidine Alfa loenguga. Me peame saama inimesed rääkima ja siis neid kuulama.

Mõnikord ei tunne Alfa rühma juhid end hästi, kui inimesed nende rühmas jutukaks muutuvad. Mõnikord võib keegi rühmas välja tulla väitega, mis on vastuolus kristliku usuga. Ka siis ei maksa kiirustada neid korrigeerima, vaid lasta neil ka oma seisukohta põhjendada. Kui me oleme respektiga ära kuulanud teise seisukohad, siis jõuame ka sinna punkti, kus ta küsib meie arvamust. Ja siis on ka tema tähelepanu sellel, mida sul on asja kohta oma vaatepunktist öelda.

Rahutegemine

Vaidlused ei ole Alfas tavaks. Reeglina ei veena vaidlus kedagi, kõige vähem inimest, kes on vaidlusse sattunud seltskonna ees. Vaidluse kestel juhtub tavaliselt see, et inimene «kindlustab end oma kaevikutes» ja see lõppkokkuvõttes takistab teda järele andmast isegi siis, kui ta hiljem tahaks seda ise teha.

Rühma juhtide ülesanne pole mitte üksnes ise vaidlusest hoiduda, vaid vältida vaidlemist rühma liikmete vahel. Selleks kulub oma annus diplomaatiat, tarkust ja armastust.

Me jääme selle juurde, et tõde peab võitma, kuid tõde ei pea võitma otsekohe ja iga hinna eest. Kahjuks oleme ka kristlaste keskel näinud seda, kus tõerääkimise ettekäändel lubatakse endale isegi avalikku halvustamist, alandamist, häbistamist, tülinorimist ja viha väljendusi. Lõppkokkuvõttes ei edenda sellised asjad tõde ja ei peaks kuuluma Alfa juurde. Nagu keegi on öelnud - tõde ilma armastuseta on vale.

Pühendumine

Ma toon selle kõne viimases osas veelkord välja Pauluse sõnad, mida algusepoole lugesime: «Selleks ka mina näen vaeva ja võitlen tema jõu toimel, mis minus on tegev väega.» (Kl 1:29)

Sellest salmis kõlab tõsiasi, et vaimulikus hoolitsuses on olemas tasakaal meie panuse ja Jumala töö vahel. Ma ei oska öelda, kas Jumal peab pingutama, et teha oma osa, kuid isiklikust kogemusest ma ühinen apostli väitega, et meie osa juurde kuulub ka portsjon «vaeva nägemist ja võitlemist».

Seda meie osa Jumala töös me nimetame ka pühendumiseks. Pühendumine tähendab valmisolekut vaeva näha ta võidelda Jumala asjade saavutamise nimel. See pühendumine on nõutav kõigilt, kes Alfa teamis kaasa tahavad teha. Kui me alustasime esimest Alfat, siis me ei osanud ette näha, mida kursuse korraldamine meilt nõuab. Nüüd mõned juba teavad seda ning oskavad hinnata oma võimalusi.

Alfas kaasategemine tähendab kümmet õhtut kodust väljas ja lisaks sellele nädalavahetuse väljasõit. On tõsi, et pühendumist nõuab Alfa ka tavaliselt osalejalt. Tavaliselt peab paika see, et kui rühma juhid pühenduvad «lõdvalt», nakkab see suhtumine ka rühma liikmetele.

Pühendumine aga pole kellelegi võõras asi. Me pühendume tööle, perele, hobidele - selles pole midagi erilist. Minu palve on kõigile, kes Alfa teamis kaasa kavatsevad lüüa: Võtke Alfa tegemist vähemalt samasuguse pühendumise ja hoolega, nagu te teete oma igapäevast tööd, mis toob teie lauale leiva.

Loomulikult võib ette tulla olukordi, kus te ei saa kohale tulla, kuid üldiselt on oodatud, et kõik Alfa teami liikmed tulevad kohale igal Alfa nädalal tund aega enne algust, et koos palvetada ja läbi rääkida antud korra eripärad. Samuti on vajalik Alfa teami osavõtt nädalavahetuse väljasõidust.

Ma rõhutan seda sellepärast, et vaimuliku hoolitsuse juurde kuulub ka koos inimestega olemine. Mõnikord on üksnes koos teistega olemine pingutav - seda võib juhtuda ka Alfas. Oma sõpradega kodus või telefoni teel vestelda on mugavam, kui tulla välja ja kõnelda võõrastega, kusjuures keegi ei garanteeri, et tegemist on sinu jaoks meeldivate inimestega.

Võib-olla kõige rohkem aga tahaks ma rõhutada, et suurim pühendumus Alfa juures on pühendumus palvetada. Nii meie Alfa kui ka kõigi teiste korraldajate ühene kogemus on see - kui Alfa kursuse päevade vaheajal palvetatakse palju, siis on iga rühma kokkusaamine eriline sündmus ja tunnistus Jumala tööst. Tõsi on aga ka vastupidine - kui rühma juhid ja nende abilised ei leia nädalas aega oma rühma pärast palvetada, siis kipuvad ka koosolemised tulema lünklikud, kammitsetud ja pigem koormavad.

Alfa on rohkem Jumala töö, kui meie töö.

Alfal ei juhtu palju, kui ei palvetata palju. Alfa pole mingi imeasi, mis muudab koguduses kõik heaks. Ta on imeasi sedavõrd, kuivõrd Jumal teeb imesid vastuseks meie palvetele.

Ärge piirake oma Alfa-palveelu sellega, mis toimub vahetult Alfa koosoleku eel. Loomulikult saavad rühmajuhid ja nende abilised varsti palvetada isegi Alfa kõne ajal, sest selle sisu on teile juba tuttav eelmisest korrast. Paluge, et Jumal võiks oma töö teha nende kõnede kaudu, sest kuigi kõneleja annab ilmselt oma parima, et olla asjalik, tabav, humoorikas, huvitav ja nõnda edasi, sõltub see, mis inimestes kaasa heliseb, Jumala Vaimu tööst.

Minu soovitus on kõigile rühmajuhtidele ja nende abilistele, et te palvetaksite nimeliselt iga oma grupi liikme eest igal päeval ja eriti just tema vajaduste eest, mida ta rühmas või ka teile isiklikult on esile toonud.

Tasu pühendumise eest on ülirikkalik. See tasu on, et me näeme Jumala kuningriiki edenemas. Me näeme, kuidas inimesed saavad päästetud ja tulevad Jumala juurde. Me näeme, kuidas inimeste elud muutuvad. Me näeme, kuidas inimesed pääsevad orjastavaist sõltuvustest. Loodetavasti näeme, kuidas abivajajad saavad abi, haiged saavad terveks.

See ei lähe ilmselt ka meist mööda, kui me oleme Jumala töö sees ja Jumala kaastöölised, siis toimuvad muudatused ka meie elus ja õnnistused saavad ka meile osaks. See on asi, mis on väärt proovimist.